Praktilised artiklid äriprotsesside kohta – kohvipausi ajaks lugemiseks või meeskonnaga arutamiseks. Lühidalt ja arusaadavalt kõige olulisemast.
Võibolla olete kuulnud ingliskeelset väljendit “Good Enough is As Good As It Gets”. Sama põhimõte kehtib ka protsesside dokumentatsiooni kohta. Meil ei ole kunagi nii palju aega, et vormistada iga protsessi kohta väga põhjalikku dokumentatsioon
Eksimine on inimlik!Keegi meist ei ole täiuslik ja me kõik teeme vigu! Sattusin hiljaaegu lugema ühte raamatut, milles tutvustati Jaapani kultuuriruumist tulenevat Hansei mõistet. Hansei tähendabki protsessi, mille käigus õpitakse oma vigadest, selleks et järgmisel
Kuna pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis olen viimasel ajal hakanud ka erinevaid enda tegevusi äriprotsesside vahendusel visualiseerima. Antud postituses tutvustan enda AS-IS äriprotsesside kaardistamise tööprotsessi. Modelleerin enda töövoo BPMN notatsioonis ning selgitan lahti,
Lähtuvalt igapäevasest vajadusest selgitada, millised on ärianalüütiku ülesanded ja mida võiks üks heal tasemel ärianalüütik osata, võtsin taas ette IIBA The Global Standard for Business Analysis | IIBA® poolt välja töötatud BABOKi (Business Analysis Body
Võibolla olete kuulnud, et majandusteadlane Michael Porter https://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Porter jagas oma väärtusahela (value chain) mudeli järgi ettevõtte äriprotsessid põhi- ja tugiprotsessideks. Enne kui postitusega jätkan, oleks ilmselt mõistlik defineerida väärtusahela mõiste. Väärtusahel on rida selliseid tegevusi,
People change management is a core essential of successful BPM, and an area that must be focused upon throughout the entire BPM activity John Jeston, Business Process Management Väga tihti puutun kokku sellega, et äriprotsesse
Kui kõnekeeles on ütlus “Kõik teed viivad Rooma”, siis ärimaastikul võiks olla ütlus “Kõik teed viivad äriprotsesside kaardistuseni”. Käesolevas blogipostituses annan ülevaate äriprotsesside olulisusest ettevõtte/asutuse vaatevinklist. Antud postituse jaoks sain inspiratsiooni Michael Foxi vastavasisulisest LinkedIn-i
Nagu eelmises postituses mainisin, siis on lüüsid (ingl. gateway) äriprotsessides väga olulised elemendid ja seepärast tuleb neid ka mudelites otstarbekalt kasutada. Miks on siis lüüsid ikkagi olulised? Eks ikka selleks, et suuta võimalikult reaalelu lähedasi
Protsessimudelite kujundamine ja viimistlemine võib kogu suures modelleerimise “möllus” tunduda triviaalne, kuid tegelikkuses on see väga oluline samm suurendamaks protsessimudelite arusaadavust ja loetavust. Antud blogipostituses tutvustan just protsessimudelite kujundamisega seotud soovitusi.
Tihti “kohtan” infosüsteemide dokumentatsioonis või IT lähteülesandes nö “mammut-protsessimudeleid” (st protsessimudeleid, mis ulatuvad üle mitmete lehekülgede ja sisaldavad sadu elemente). Nende vaatamisel tõusevad mul ihukarvad püsti ning mõtlen, kellele küll selline mudel mõeldud on ja
Tänases blogipostituses tahan põgusalt arutleda äriprotsesside perspektiivi teemal. Olen oma koolitustel lasknud osalejatel eri gruppides sama protsessi modelleerida ning alati on tulemuseks erinevad protsessijoonised. Kuidas nii? See on sellepärast, et eri grupid joonistavad sama protsessi
Eelmises postituses küll viitasin, et juttu tuleb ka DMN-st (Decision Model and Notation), kuid siiski otsustasin selle kohta täitsa eraldiseisva postituse teha. Seega antud blogipostituses annan ülevaate enamlevinud äriprotsesside modelleerimise notatsioonist BPMN-ist (Business Process Modelling
