Praktilised artiklid äriprotsesside kohta – kohvipausi ajaks lugemiseks või meeskonnaga arutamiseks. Lühidalt ja arusaadavalt kõige olulisemast.
Kui kõnekeeles on ütlus “Kõik teed viivad Rooma”, siis ärimaastikul võiks olla ütlus “Kõik teed viivad äriprotsesside kaardistuseni”. Käesolevas blogipostituses annan ülevaate äriprotsesside olulisusest ettevõtte/asutuse vaatevinklist. Antud postituse jaoks sain inspiratsiooni Michael Foxi vastavasisulisest LinkedIn-i
Erinevaid äriprotsesse pidevalt kaardistades ja analüüsides, hakkad paratamatult märkama mustreid protsessides esinevate probleemide osas. Käesolevas postituses tahangi välja tuua enda kogemuse pinnalt äriprotsessides enim esinevad probleemid.
Selle aasta viimases blogipostituses keskendun sellele, miks on infosüsteemide arendamisel võtmetähtsusega äriprotsesside kaardistamine ja nendest arusaamine. Olen viimastel aastatel erinevates arendusprojektides osaledes korduvalt saanud kinnitust, et misiganes teenuste, toodete ja süsteemide arendamisel on väga-väga oluline
Nagu eelmises postituses mainisin, siis on lüüsid (ingl. gateway) äriprotsessides väga olulised elemendid ja seepärast tuleb neid ka mudelites otstarbekalt kasutada. Miks on siis lüüsid ikkagi olulised? Eks ikka selleks, et suuta võimalikult reaalelu lähedasi
Protsessimudelite kujundamine ja viimistlemine võib kogu suures modelleerimise “möllus” tunduda triviaalne, kuid tegelikkuses on see väga oluline samm suurendamaks protsessimudelite arusaadavust ja loetavust. Antud blogipostituses tutvustan just protsessimudelite kujundamisega seotud soovitusi.
Tihti “kohtan” infosüsteemide dokumentatsioonis või IT lähteülesandes nö “mammut-protsessimudeleid” (st protsessimudeleid, mis ulatuvad üle mitmete lehekülgede ja sisaldavad sadu elemente). Nende vaatamisel tõusevad mul ihukarvad püsti ning mõtlen, kellele küll selline mudel mõeldud on ja
Tänases blogipostituses tahan põgusalt arutleda äriprotsesside perspektiivi teemal. Olen oma koolitustel lasknud osalejatel eri gruppides sama protsessi modelleerida ning alati on tulemuseks erinevad protsessijoonised. Kuidas nii? See on sellepärast, et eri grupid joonistavad sama protsessi
Viimases blogipostituses tutvustasin äriprotsesside väärtuspõhist analüüsi ja seda, kuidas leida protsessist üles väärtusetud sammud, mis tuleks kõrvaldada. Seda võib käsitleda ühe meetodina, kuidas saab olemasolevat protsessi parendada. Tänases blogipostituses tahan teile tutvustada ühte laiapõhjalisemat protsesside
Oma kõige esimeses blogipostituses lubasin eraldi kirjutada väärtusetu (Non-value adding) ja väärtust loova (Value-adding) töö kohta. Seega antud blogipostitus tutvustab, mis on väärtuspõhine analüüs, käsitleb väärtust loova ja väärtusetu töö olemust ning toob välja nende
Eelmises postituses küll viitasin, et juttu tuleb ka DMN-st (Decision Model and Notation), kuid siiski otsustasin selle kohta täitsa eraldiseisva postituse teha. Seega antud blogipostituses annan ülevaate enamlevinud äriprotsesside modelleerimise notatsioonist BPMN-ist (Business Process Modelling
Antud blogipostitus annab ülevaate vajalikest sammudest enne äriprotsesside modelleerimist, seletab lahti äriprotsessi raamistiku mõiste ning annab juhiseid modelleerimistarkavara valimiseks.
Mis on kaardistamise eesmärk ja skoop? See on kõige-kõige olulisem aspekt, mis on vaja korralikult läbi mõelda! Äriprotsesse ei kaardistata kaardistamise/kirjeldamise tegevuse pärast iseenesest, vaid üldiselt on see seotud sooviga oma ettevõtte äriprotsessidest aru saada
