Kui kõnekeeles on ütlus “Kõik teed viivad Rooma”, siis ärimaastikul võiks olla ütlus “Kõik teed viivad äriprotsesside kaardistuseni”. Käesolevas blogipostituses annan ülevaate äriprotsesside olulisusest ettevõtte/asutuse vaatevinklist. Antud postituse jaoks sain inspiratsiooni Michael Foxi vastavasisulisest LinkedIn-i postitusest. Olen äriprotsesside kaardistuseni jõudmise teekonna kohta koostanud otsustuspuu, mis visualiseerib seda, et lõpuks on ettevõttel/asutusel mingis kontekstis ikkagi oluline aru saada ja kaardistada oma äriprotsesse. Olgugi, et ta seda alguses ei pruugi tajuda ega oska seda vajadust kuidagi äriprotsessidega seostada.
Loe edasi…Autor: KreetSolnask (Page 3 of 4)
Erinevaid äriprotsesse pidevalt kaardistades ja analüüsides, hakkad paratamatult märkama mustreid protsessides esinevate probleemide osas. Käesolevas postituses tahangi välja tuua enda kogemuse pinnalt äriprotsessides enim esinevad probleemid.
Loe edasi…Selle aasta viimases blogipostituses keskendun sellele, miks on infosüsteemide arendamisel võtmetähtsusega äriprotsesside kaardistamine ja nendest arusaamine. Olen viimastel aastatel erinevates arendusprojektides osaledes korduvalt saanud kinnitust, et misiganes teenuste, toodete ja süsteemide arendamisel on väga-väga oluline arusaam justnimelt kasutaja äriprotsessidest. Samuti olen kinnitust saanud sellele, et mida põhjalikum arusaam on tellijal või mida paremini arenduspartner endale selle arusaama tekitab, siis seda parem ja eesmärgipärasem on ka loodav lahendus.
Loe edasi…
Nagu eelmises postituses mainisin, siis on lüüsid (ingl. gateway) äriprotsessides väga olulised elemendid ja seepärast tuleb neid ka mudelites otstarbekalt kasutada. Miks on siis lüüsid ikkagi olulised? Eks ikka selleks, et suuta võimalikult reaalelu lähedasi situatsioone modelleerida. Päriselus ei ole ka meie tegevused sirgjoonelised, vaid sisaldavad vähemal või rohkemal määral erinevaid otsustuskohti. Otsutuskohad, mida protsessimudelites modelleeritaksegi lüüside kaasabil, omakorda defineerivad protsessi edasise käigu ja loogika.
Loe edasi…
Protsessimudelite kujundamine ja viimistlemine võib kogu suures modelleerimise “möllus” tunduda triviaalne, kuid tegelikkuses on see väga oluline samm suurendamaks protsessimudelite arusaadavust ja loetavust. Antud blogipostituses tutvustan just protsessimudelite kujundamisega seotud soovitusi.
Loe edasi…Tihti “kohtan” infosüsteemide dokumentatsioonis või IT lähteülesandes nö “mammut-protsessimudeleid” (st protsessimudeleid, mis ulatuvad üle mitmete lehekülgede ja sisaldavad sadu elemente). Nende vaatamisel tõusevad mul ihukarvad püsti ning mõtlen, kellele küll selline mudel mõeldud on ja kes seda üldse lugeda suudab? Minul endal tekib automaatselt selliste suurte mudelite puhul tunne, et ma ei tahagi üldse neisse süveneda, kuna ma ei suuda neile peale vaadates hoomata mudeli skoopi. Tänases blogiposituses räägin, miks on oluline jälgida äriprotsessi mudeli suurust ning milliseid nippe saad kasutada normaalse suurusega mudelite modelleerimiseks.
Loe edasi…Tänases blogipostituses tahan põgusalt arutleda äriprotsesside perspektiivi teemal. Olen oma koolitustel lasknud osalejatel eri gruppides sama protsessi modelleerida ning alati on tulemuseks erinevad protsessijoonised. Kuidas nii? See on sellepärast, et eri grupid joonistavad sama protsessi erinevate osapoolte perspektiivist. Käesolevas postituses tahangi rõhutada, et lisaks äriprotsesside raamistiku paikapanemisele (kes ei mäleta, siis sellest rääkisin siin postituses) on vaja enne modelleerimist läbi mõelda ka see, kelle vaatest või perspektiivist antud protsessi modelleeritakse.
Loe edasi…
Viimases blogipostituses tutvustasin äriprotsesside väärtuspõhist analüüsi ja seda, kuidas leida protsessist üles väärtusetud sammud, mis tuleks kõrvaldada. Seda võib käsitleda ühe meetodina, kuidas saab olemasolevat protsessi parendada. Tänases blogipostituses tahan teile tutvustada ühte laiapõhjalisemat protsesside parendamise metoodikat, mida mina isiklikult oma töös väga palju kasutan. See lähenemine pärineb Susan Page-i raamatust “The Power of Business Process Improvement” ning seal on seda tabavalt nimetatud “Improvement Technique Wheel“, mida mina siin postituses nimetan edaspidi protsesside parendamise tsükliks.
Sõna tsükkel viitab iteratiivsele tegevusele, mis omakorda viitab tegevuste korduvale läbimisele. Protsesside parendamine ongi oma olemuselt korduv tegevus, mida tuleks teatud aja tagant uuesti ja uuesti läbida.
Loe edasi…
Oma kõige esimeses blogipostituses lubasin eraldi kirjutada väärtusetu (Non-value adding) ja väärtust loova (Value-adding) töö kohta. Seega antud blogipostitus tutvustab, mis on väärtuspõhine analüüs, käsitleb väärtust loova ja väärtusetu töö olemust ning toob välja nende olulisuse äriprotsesside parendamisel.
Olen oma töös alati instiktiivselt lähtunud sellest, et iga tegevuse puhul tuleb aru saada, miks ja kelle jaoks seda tehakse. Sellest lähtuvalt olen paika pannud tegevuse fookuse selliselt, et see tegevuse tulemit tarbivale osapoolele võimalikult palju väärtust pakuks. Minu jaoks on selline mõtteviis olnud väga iseenesestmõistetav ja mul polnud pikalt aimugi, et Lean Six-Sigma väärtuspõhise analüüsi (Value Added Analysis) metoodika eesmärk on sarnane. Alates hetkest kui meile ülikoolis Lean Six-Sigma väärtuspõhise analüüsi metoodikat tutvustati, olen olnud selle suur fänn ja see on üks minu lemmikmetoodikaid ka äriprotsesside parendamisel.
Loe edasi…
Eelmises postituses küll viitasin, et juttu tuleb ka DMN-st (Decision Model and Notation), kuid siiski otsustasin selle kohta täitsa eraldiseisva postituse teha. Seega antud blogipostituses annan ülevaate enamlevinud äriprotsesside modelleerimise notatsioonist BPMN-ist (Business Process Modelling Notation) ja toon välja juhiseid, kuidas seda notatsiooni kõige paremini kasutada.
BPMN
BPMN (Business Process Modelling Notation) on graafiline notatsioon äriprotsesside modelleerimiseks. BPMN on universaalne keel, mis on ärilisele kasutajale väga intuitiivne, samas sellest saab aru ka IT. Seega võib öelda, et see on kommunikatsioonivahendiks äriprotsesside disaini ja rakendamise vahel. “BPMN provides businesses with the capability of understanding their internal business procedures in a graphical notation and will give organizations the ability to communicate these procedures in a standard manner.” (Business Process Model and Notation v 2.0). Kõige põhjalikuma ülevaate BPMN notatsioonist, saab Object Management Group (OMG) poolt koostatud juhisest – https://www.omg.org/spec/BPMN/2.0/PDF . Kel jaksu võib ka seda 538 leheküljelist materjali otsast lugema hakata aga esimeste mudelite joonistamiseks ja nendest arusaamiseks pole kindlasti vaja kohe nii mahukat materjali läbi töötada.
Loe edasi…