Võibolla olete kuulnud, et majandusteadlane Michael Porter https://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Porter jagas oma väärtusahela (value chain) mudeli järgi ettevõtte äriprotsessid põhi- ja tugiprotsessideks. Enne kui postitusega jätkan, oleks ilmselt mõistlik defineerida väärtusahela mõiste. Väärtusahel on rida selliseid tegevusi, mida ettevõtted teevad selleks, et luua toodet või pakkuda teenust. Väärtusahelasse kuuluvate tegevuste läbimisel peab tekkima kliendile väärtus (allikas – https://digitalleadership.com/unite-articles/porters-value-chain/).

Joonis 1. Porteri väärtusahela mudel

Joonisel 1 on toodud Porteri poolt välja pakutud väärtusahela mudel, mille järgi saab ettevõtte erinevad protsessid jagada põhi- (primary activities) ja tugitegevusteks (support activities). Põhitegevused on siis sellised, mille läbimine tekitabki lõppkliendile väärtust ning tugitegevused on vajalikud selleks, et põhitegevusi saaks edukalt ja võimalikult optimaalselt läbida.

Porteri väärtusahela põhitegevused

Porteri väärtusahela mudeli järgi on põhitegevused järgnevad:

  • sissetulev logistika (inbound logistics) – kõik tegevused/protsessid, mis on seotud toormaterjali hankimise, ladustamise ja haldamisega;
  • tootmine/operatiivsed tegevused (operations) – kõik tegevused/protsessid, mis on seotud toormaterjalist toodete loomisega;
  • väljaminev logistika (outbound logistics) – kõik tegevused/protsessid, mis on seotud valmistoodete ladustamise ja kliendini jõudmisega;
  • turundus ja müük (marketing and sales) – kõik tegevused/protsessid, mis on seotud toodete turunduse, müügi ja hinnastamisega;
  • klienditeenindus (service) – kõik tegevused/protsessid, mis on seotud kliendi toetamisega toote kasutamisel (nt. klienditeenindus või tugi toote kasutamisel, toote hooldusega seotud tegevused jne).

Porteri väärtusahela tugitegevused

Joonisel 1 välja toodud tugiprotsessid tagavad nö raamistiku, mille najal ettevõttel on võimalik oma põhiprotsesse mugavalt läbida. Nt inimressurssidega seotud protsessid (human resource management) tagavad, et põhiprotsessi sammude jaoks oleksid vajalikul hetkel olemas vajaliku kompetentsiga inimesed. Hankimise protsessid (procurement) tagavad, et toote valmistamiseks oleks vajalikul hetkel olemas vajalik toormaterjal. Tehnoloogia arendamisega (technology development) seotud protsessid tagavad toote innovatsiooni ning selle, et toote põhiprotsess oleks võimalikult efektiivne ja õigetes kohtades automatiseeritud. Muud operatiivsed protsessid (firm infrastructure) tagavad, et ettevõttes oleks nõutekohane raamatupidamine, õiguslik asjaajamine ning muud administratiivsed tegevused.

Porteri väärtusahela mudel on väga hea ülevaatlik mudel, mis grupeerib väärtusloomest lähtuvalt ettevõtte äriprotsessid põhi- ja tugiprotsessideks. Mainitud mudeliga on ainult üks pisike probleem – nimelt on see mudel pigem tootmisettevõtte spetsiifiline ning ei kajasta minu hinnangul hästi IT teenuseid pakkuvate ettevõtet põhiprotsesse. IT teenuste puhul ei esine sissetuleva ja väljamineva logistika põhiprotsesse, kuna füüsiliselt mingid materjalid ja tooted ei liigu ning tooteid ei ole vaja ladustada. IT teenuste puhul on tegemist pigem nõudlusele vastava teenuse õigeaegse pakkumisega ja seega on väga olulisel kohal võimalikult varajases etapis nõudluse tuvastamine.

IT teenuste väärtusahela põhitegevused

Joonis 2. IT teenuste väärtusahel ( allikas – https://pubs.opengroup.org/it4it/refarch20/chap03.html)

OpenGroup https://pubs.opengroup.org/it4it/refarch20/chap03.html on välja pakkunud Porteri väärtusahela analoogial oma tõlgenduse IT teenuste väärtusahelast. Selle järgi on väärtusahela põhitegevused:

  • strateegiast portfoolioni (strategy to portfolio) – kõik tegevused/protsessid, mis on aitavad defineerida ettevõtte starteegia, siduda selle ärilise vajadusega ning planeerida see arendatavate teenuste portfooliosse. Hõlmab endas ka teenuse nõudluse tuvastamisega seotud tegevusi!
  • nõuetest tarnimiseni (requirement to deploy) – kõik tegevused/protsessid, mis on seotud teenuse planeerimise, arendamise, testimise ja tarnimisega. Hõlmab klassikalise tarkvaraarenduse elutsükliga seotud tegevusi.
  • päringust täitmiseni (request to fulfill) – kõik tegevused/protsessid, mis on seotud teenuse hinnastamise ja SLA tingimuste kokkuleppimisega, teenuse tellimise, pakkumise ja teenuse mõõtmisega.
  • tuvastamisest parandamiseni (detect to correct) – kõik tegevused/protessid, mis on seotud teenuse pakkumise käigus tekkivate probleemide/muudatusvajaduste tuvastamise, analüüsimise ja lahendamisega.

Kuidas on ettevõtte protsessid seotud selle väärtusahelaga?

Nagu eelnevatest väärtusahela mudelitest nägime, siis on väärtusahel oma olemuselt ettevõtte äriprotsesside grupeeritud kogum. Mainitud grupeering on tehtud lähtuvalt sellest, milline on ettevõtte strateegia ning millist väärtust ta loodab oma teenuse/tootega pakkuda. Seega võiks öelda, et väärtusahel on justkui korrastatud suur pilt kõikidest erinevatest ettevõtte äriprotsessidest, milles on läbi põhiprotsesside defineerimise rõhutatud ettevõttele eriti olulised äriprotsesside grupid.

Samuti saime teada, et põhiprotsessid on ettevõtte äriprotsessid, mis loovad sellist väärtust, mille eest klient on nõus maksma ning millest tuleb ka suur osa ettevõtte käibest. Seega on igale ettevõttele väga oluline teada täpselt, kuidas tema põhiprotsessid toimivad ning kuidas neid veelgi paremaks/ efektiivsemaks/ kiiremaks saada. Siin tulevadki mängu äriprotsesside kaardistamine ja optimeerimine! Kui põhiprotsessid on kaardistatud ning piisaval määral optimeeritud, siis on kindlasti oluline tähelepanu pöörata ka ettevõtte tugiprotsessidele, sest on ju nende ülesanne omakorda aidata kaasa põhiprotsesside efektiivsele läbiviimisele. Kindlasti tekib siin paljudel kiusatus äriprotsesside kaardistus pooleli jätta, kuna tegemist on ju ainult tugiprotsessidega. Siinkohal väike meeldetuletus, et ebaefektiivsed tugiprotsessid takistavad omakorda põhiprotsesside efektiivset läbimist!

Kokkuvõttev tegevuskava võiks olla järgnev – kui olete oma ettevõtte väärtusahela paika pannud, siis esimese asjana oleks vaja kaardistada kõik ettevõtte põhiprotsessid ning proovida neid optimeerida. Seejärel kaardistada kõik ettevõtte tugiprotsessid ning proovida ka neid optimeerida. Ja nagu äriprotsesside halduses tavaks, siis ükski kaardistus ega optimeerimine ei ole ühekordne tegevus – teatud aja tagant on mõistlik kasutuses olevad tööprotsessid taas üle vaadata ning otsida uusi optimeerimisvõimalusi!

Kui sind kõnetavad teemad, mida oma blogis kajastan või vajad abi oma ettevõtte äriprotsesside kaardistamisel, siis võta minuga julgelt ühendust!