Jätkusuutlik ressursside kasutamine on märksõna, mis on kerkinud üha enam esiplaanile ning pannud inimesed/ettevõtted mõtlema, kuidas edasi? Kui inimkond jätkab samas tempos ressursside (maapõue ressursid, vesi, energia vms) kasutamist, siis ei ole üsna pea enam elu Maal võimalik. Steven Hawking on ennustanud, et aastaks 2600 on inimkond ülerahvastatuse ja priiskava energiatarbimise läbi muutnud Maa hiiglaslikuks tulekeraks, millel pole elu enam võimalik (allikas – https://www.cnbc.com/2018/03/15/stephen-hawking-predictions-human-extinction-to-global-warming.html) .

Jätkusuutliku tuleviku kujundamisel on meid ümbritseval tehnoloogial võtmetähtsus! Viienda tööstusrevolutsiooni valguses räägitakse palju generatiivsest tehisarust (Generative AI), küberfüüsilistest süsteemidest (Cyber-physical system), mis suurendavad oluliselt tootlikkust ja määratlevad ümber kliendikogemused erinevates sektorites, sealhulgas nutivõrkudes, IoT-s ja isesõitvates autodes.

Tehisaru potentsiaal ulatub lihtsast automatiseerimisest kaugemale. Sellel on võimekus põhjalikult ümber kujundada majandusmaastikku, muutes 350 miljoni töökoha olemust ja võimalik, et suurendades globaalset SKP-d kuni 7%. Vaja on mõttemaailma muutust selles, kuidas me töörolle tajume, rõhutades pideva õppimise ja kohanemise olulisust.

Kindlasti on mainitud tehnoloogiatel potentsiaali tõhustada meie igapäevast tööd AGA neid tehnoloogiaid peab oskama õigetes töölõikudes rakendada! Nimetatud tehnoloogiate üheks olulisemaks eelduseks on, et ettevõtete äriprotsessid on läbi mõeldud ja kaardistatud.

Kuidas astuda jõulisemaid samme äriprotsesside automatiseerimise suunas?

Kuulasin eile GBTECi “Process Days” nimelist üritust ja panen kirja mõned mõtted, mis sealt minu jaoks kõlama jäid 🙂 .

Inim- ja kliendikeskus

Äriprotsesside disaini etapis peab olema prioriteet nr.1 inim- ja kliendikesksusel! Kliendi teekonna kaardid, mis kajastavad kliendi kokkupuutepunkte ja neis esinevaid probleeme, peavad saama oluliseks töövahendiks ettevõtte äriprotsesside disainimisel. Ehk siis palju rõhutatigi seda, et äriprotsess ei saa olla disainitud pelgalt disaineri suva järgi. Vaid peab päriselt aru saama, kes on äriprotsessi klient ja millised on tema vajadused/ootused. Ainult siis on lootust, et luuakse kliendi- ja kasutajakeskseid äriprotsesse.

BPM tarkvara ja AI sümbioos

Erinevad äriprotsesside kaardistamist, analüüsimist ja automatiseerimist võimaldavad platvormid arendavad generatiivse tehisaru võimekust oma tarkvaradesse. Selline abimees saab sind aidata äriprotsesside kaardistamisel või automatiseerimisel. Näiteks loob ta sinu sisendteksti pealt ise protsessimudeli või nõustab reaalajas modelleerimisel tekkivate küsimuste korral. Nt GBTEC tarkvaras on olemas abimees nimega Arty, mis pakub reaalajas nõustamist, loob sinu antud kirjelduse pealt ise protsessimudeli, tõlgib vajadusel protsessimudeli teise keelde ja aitab protsessimudelites vigu tuvastada.

Koodivaba automaatika ehk innovatsiooni demokratiseerimine

Minu jaoks uus mõiste oli “Citizen Developer”, mille idee on selles, et teha koodi või skripti kirjutamine ka tavatöötajale jõukohaseks. Selleks on BPM tarkvaradesse integreeritud AI abilised, mis aitavad vajalikke koodijuppe kiirelt valmis kirjutada. Teine suund, millest palju räägiti on koodivaba automaatika ehk nö no-code või low-code platvormid (LCAP). Sellised platvormid võimaldavad mittetehnilistele inimestel koodi kirjutamata oma äriprotsesside töövoogusid automatiseerida. Kogu automatiseerimine on üles ehitatud platvormil olevate komponentide seadistamise peale. Antud lähenemine aitab vabastada ettevõtete IT üksuste töötajate tööaega ning anda äripoole inimestele vabamad käed ise oma töövoogude automatiseerimiseks.

Äriprotsesse toetavate süsteemide koostalitusvõime

Digitaliseeritud ja tarkvarapõhises maailmas on esmatähtis süsteemide sujuv koostalitusvõime ja protsesse toetavate rakenduste läbipaistvus. Koostalitusvõime tagamiseks on suurepäraseks vahendiks REST API liidestused. REST APId aitavad erinevaid süsteeme omavahel ühtseks äriprotsessiks siduda – võimaldavad reaalajas tööde staatuse info jälgimist ja teistele süsteemidele selle edastamist ning omakorda seotud süsteemidest andmete saamist ja sinna andmete saatmist.

Roheline protsessipõhine juhtimine

Esimest korda kuulsin sellist lähenemist nagu Roheline BPM (Green BPM). Selle mõte on, et äriprotsesse disainides ja täiustades tuleks meeles pidada ka jätkusuutlikkuse ja keskkonna aspekte. Ehk alati tuleks mõelda iga tegevuse jaoks vajalike materjalide ja ressursside keskkonnamõjule ning teiseks sellele, kuidas iga tegevust saaks optimeerida.

Kui soovid rohkem teada saada protsessipõhisest juhtimisest, siis minu aprillis toimunud veebiseminar on järelkuulatav siit –https://kreetsolnask.podia.com/milles-seisneb-protsessipohine-juhtimine .

Oma ettevõtte äriprotsesside kompetentsi tõstmiseks ja töötajate võimestamiseks on sobilik minu äriprotsesside kirjaoskuse koolitus –   https://koolitus.ee/koolitused/9756/koolitus-ariprotsesside-kirjaoskuse-koolitus.

Juhul, kui soovid äriprotsesside teemalist mentorlust, siis tule räägime – https://calendly.com/event_types/43193181/edit?return_to=%2Fevent_types%2Fuser%2Fme